Kadi

January 3, 2010

MMX

Filed under: Life,Love,Shinto — kadiphd @ 4:15 am

December 31, 2009

R. Burns

Filed under: Shinto — kadiphd @ 4:26 pm

Should auld acquaintance be forgot,
and never brought to mind ?
Should auld acquaintance be forgot,
and auld lang syne ?

CHORUS:
For auld lang syne, my jo,
for auld lang syne,
we’ll tak a cup o’ kindness yet,
for auld lang syne.

And surely ye’ll be your pint-stowp !
and surely I’ll be mine !
And we’ll tak a cup o’ kindness yet,
for auld lang syne.

CHORUS

We twa hae run about the braes,
and pu’d the gowans fine ;
But we’ve wander’d mony a weary foot,
sin auld lang syne.

CHORUS

We twa hae paidl’d i’ the burn,
frae morning sun till dine ;
But seas between us braid hae roar’d
sin auld lang syne.

CHORUS

And there’s a hand, my trusty fiere !
and gie’s a hand o’ thine !
And we’ll tak a right gude-willy waught,
for auld lang syne.

CHORUS

Aastavahetuse kombed ja uskumused erinevates maades

Filed under: Aikido,Shinto — kadiphd @ 4:25 pm

Jaapan 
Jaapanis on aastavahetus kõige tähtsam püha, sümboliseerides uuenemist. Detsembris peetakse nn unusta see aasta pidusid, et öelda hüvasti probleemidele ja valmistada end ette uueks alguseks. Arusaamatused ja viha unustatakse, majad küüritakse puhtaks. Populaarne komme on saata uue aasta kaarte. Uue aasta esimene päev on rõõmupäev ning mingit tööd siis ei tehta.

Kreeka 
Kreekas kogunevad inimesed vana-aastaõhtul linnakeskusesse või väljakule viimase hetke šopingule või lihtsalt jalutama ja aega veetma. Koogitainasse segatakse hõbe- või kuldmünt. Kes leiab oma küpsetise seest mündi, seda tabab uuel aastal erakordne õnn.

Inglismaa 

Inglismaal avavad inimesed uue aasta tulekul tagaukse, et lasta vana aasta sealtkaudu välja, ja paluvad esimesel tumedapäisel mehel, keda näevad, astuda sisse esiuksest, kandes soola, sütt ja leiba. See tähendab, et aasta jooksul on kõigil majas piisavalt süüa (leib), raha (sool) ja sooja (süsi).

Wales 
Inimesed Walesis usuvad, et peab maksma ära kõik võlad, enne kui uus aasta algab. Usutakse, et kui oled aasta lõpus võlgu, tulebki üks võlgadeaasta.

Puerto Rico 
Puerto Ricos viskavad lapsed veeämbrid südaööl aknast välja. See puhastavat kodu kõikidest pahadest vaimudest.

Prantsusmaa 
Prantslased usuvad, et kuhja pannkookide söömine toob head õnne ja tervist.

Armeenia 
Armeenia naised küpsetavad oma perele erilise leiva. Tainast sõtkudes soovitakse sinna sisse kõike head.

Portugal 
Põhja-Portugalis käivad lapsed jõululaule lauldes majast majja. Neid kostitatakse ja neile antakse münte. Lapsed laulavad vanu laule, mille kohta öeldakse, et need toovad õnne.

Rumeenia 
Rumeeniast on teada komme kuulatada, kas taluloomad aastavahetusel räägivad. Kui loomad seda teevad, toovat see halba õnne. Seega tunnevad rumeenlased kergendust, kui ei kuule loomi rääkimas.

Boliivia 
Boliivias tehakse ilusaid väikesi puust või õlgedest nukke, mis riputatakse kodude ümber, et tuua head õnne.

Saksamaa 
Saksamaal nagu Eestiski on kombeks valada õnnetina.

December 24, 2009

The real origin of Christmas:

Filed under: Life,Shinto — kadiphd @ 5:30 pm

Praegu mõistetakse jõulude all esimesi kiriku-aasta suurpühi Kristuse sünnitähisena. Juba sõna jõulud manab esile ilma pikema seletuseta teatava pidulikkuse tunde, vastavalt igaühe arusaamisele, mälestustele ning traditsioonidele. Enamikus arvatakse, et jõule pühitsetakse vaid Kristuse sünnist peale. Tegelikult jõulude iga ulatub tagasi kaugesse minevikku, kuid igal juhul on jõulude pühitsemine seoses usulise kultusega. Juba siis, kui inimsoo areng jõudis niikaugele, et ta oli suuteline jälgima aastaaegade vahetust, hakkas ta pühaks pidama talvist pööripäeva. Päike hakkas siitpeale võidutsema pimeduse üle ja algas looduses tärkamise ja kasvu periood. See oli elu ülalpidamiseks vajaline, seda pöördepunkti tuli paratamatult pidutsemiste ja ohvrite toomisega tähistada. Sel põhjusel pühitsesid kõik rahvad talvist pööripäeva. Need pühad olid sajandite vältel rahva hingeellu sööbinud ja neid tuli ka usuvahetusel alal hoida. Roomlasil kandsid talvise pööripäeva pühad nimetust DIES NATALIS (SOLIS)=võitmatu (päikese) sünnipäev.

Jõulupühade (25. detsembri) eelkäijaks on Mithra (Indra Mitra, greeka Mithras) kultus. Mithra oli aarialaste jumalus, mis oli ka vedalaste juures suures lugupidamises. Täies ulatuses pääsis Mithra kultus maksvusele Pärsias ja pärslaste kaudu levis ta kogu Ees-Aasias ning esimesel sajandil enne Kristust ka õhtumaal, Rooma riigi aladel, ja isegi üle selle, nii Saksamaal kui ka Skandinaavias. Tänaseni leitakse siin ja seal Saksamaal Mithra kultuse pühadusi ja reliikviaid. Mithra kultusest on ka ristiusk paljusid kombeid ja tõekspidamisi üle võtnud, nagu ristimise ja püha õhtusöömaaja sakramendid ja pühapäeva kui päi-kesepäeva pühitsemise. Aaria keeltes kannab pühapäev praegugi päikesepäeva nime. Ka jõulu esimese püha — 25. detsembri — pühitsemine on sealt pärit, sest 25. detsembrit pühitsesid mithralased Mithra ehk päikese sünni tähisena.

Ristiusu algpäevil .oli Mithra kultus ristiusule kardetav võistleja. Mitmed Rooma keisrid olid mithra-usulised. Eriti II ja III sajandil jõudis Mithra kultus Rooma riigis haripunktile. Selle eriti suur toetaja oli keiser Traianus. Võib olla, et Mithra usundi tegemine riigi usuks oli ka kasuks kristlasile, riigivõim ise eelistas uut usku vana Rooma usundile, kõigutades rahva usku vanadesse jumalatesse. Ristiusus on kaudseidki Mithra mõjutusi, kas või vaimulike riiete nimedena. Nii kannab katoliku piiskopi kübar mitra nimetust. See nimetus pole küll usulistel motiividel edasi kandunud, vaid võimu ja sära sümbolina.
Greeka valitsejad kandsid mithra-nimelist peavõru kui võimu ja sära sümbolit. Hiljem kandus see nimi kaitseriietuse osadele. Ka naiste riiete esemeist kandsid mõned mitra nimetust. Esimesil kristlikel kogudusil polnud kindlaid palvetamise aegu ega pühi. Kristlike koguduste liikmed võisid sooritada oma usulisi talitusi peamiselt tööit vabal ajal, tavaliselt ikkagi riiklikel pühil. Kõige sagedasem sellane päev oli päikesepäev — pühapäev — ja palvuste pidamine päikesepäeval muutis selle päeva ka kristlikele kogudustele pühapäevaks, olles seega esimeseks pühaks kristlasile. Koguduste kasvamise ja levikuga tekkis vajadus ka teiste kristlike suurpühade järele, kuna teised kultused neid omasid ja nende pühade traditsioon oli aastasadade ja -tuhandete vältel tugevalt juurdunud inimsoos. Sellest vajadusest aetuna tuli ka kristlikel kogudustel leida põhjusi oma suurpühadele. Selleks andis suure õpetaja — Kristuse — elu küllaldasel määral eeldusi. Nii tekkisid ka Kristuse sünni või jõulupühad. Millal neid pühi esmakordselt pühitseti, pole täpselt teada. Esimene kirjalik tõendis pärineb Aleksandria Clemensi kirjutusest (Titus Flavius Clemens Alexand-rinus suri umbes 215. a.). Sel ajal pühitseti Kristuse sünnipüha Epi/faania päeval, 6. jaanuaril, missugune päev ja nimetus on egiptuse päritolu (Epiphanas — ilmutus, nähtumine, ilmumine). Esmakordselt pühitseti Kristuse sünnipäeva 25. detsembril 354. aastal Roomas. Seega kohandati Kristuse sünnipäev Mithra sünnipühaga. Samuti pole teada, kas sündis see poliitilisil kaalutlusil, võistluses Mithra kultusega või mõnel muul põhjusel. Loomulikult peaks järeldama, et esimene tähtpäev, 6. jaanuar, peaks olema tõelisem. Roomast levis see uus tähtpäev ida kogudustele, kodunes peagi Palestiinas ja Egiptuses ja V sajandi keskpaiku tõrjus seal lõplikult välja esimese tähtpäeva. 6. sajandist peäle jäi 25. detsember kõikjal Kristuse sünnipäevana ja pühana maksma, välja arvatud armeenia kristlikud kogudused, kus tänaseni pühitsetakse Kristuse sünnipüha 6. jaanuaril.
On isegi võib-olla ülearune juure lisada, et nende kahe tähtpäeva pooldajate vahel oli selle küsimuse puhul ägedaid seletusi ja arusaamatusi.

Meie Kristuse sünnipühade levinuim nimetus jõulud on germaani päritoluga ja pealegi veel nende muinasusundist. Nii kandsid skandinaavlasii talvise pööripäeva pühad nimetust jõi (hjul) — s. t. ketas, anglosaksidel jälle geõl=rõõm, nali. Nende germaa-nide pühade mõiste on lähedane Mithra mõistele.
Skandinaavlaste julpüha kestis 12 kuni 20 päeva suurte pidustustega ja ohverdamistega. Need pidustused pidid kas hävitama surnud esivanemate hingesid, kes siis kõikjal liikusid, ja samuti taotlesid tulevase põllu- ja karjasaagi õnnestumist. Sama ajaga ühtusid ka skandinaavlaste rahu ja sigivuse jumaluse Freyr’i austamise pühad, mis kõik olid seoses päikese kulminatsiooniga ja päevade pikenemisega. Ohvrite toomine, ka inimohvrid polnud skandinaavlasii sealjuures haruldased, oli esikohal. Samuti toodi põllu-saadusi, peamiselt õlgi, elamuisse, ja õlgede toomise komme pole veel senini Rootsis kadunud. Sama komme oli ja on Eestis maksev tänaseni. Talvise pööripäeva — jõulude — pühitsemine sündis igal rahval vastavalt ta kombeile.

Vanad roomlased ehtisid oma uusaastapööri-päeva pidustuste puhul avalikke piduplatse ja elamuid roheliste, võimalikult õitsvate, puuokste või vanikutega, milleks peamiselt olid loorberi- või õli-puu omad. Germaanlasil olid selleks aga igihaljad kuuseoksad. Kristliku kiriku võimu laienemisega kõrvaldusid muinasaegsed pidustused ja lõbustused, peamiselt ülikate ja aadlike juures, sest lihtrahvas elasid need väiksemal mõõdul ja teisendatud mõistel edasi. Traditsioon on aga visa. Seda pole võimalik täiesti kõrvale heita, teda tuleb vaid uuendada. Tekkisid nn. jõulumängud. Kuidas need arenesid, pole vahest võimalik täpselt ära määrata, võib aga arvata, et esialgselt need olid suulised. Arvatavasti on jõulumän-gude häll Prantsusmaal, sest siit on varajasest keskajast pärit esimene kirjalik jõulumängu tekst. Peagi levis ta siit Saksamaale ja mujale. Need olid ladinakeelsed dramaatilised näidendid sisuga Kristuse sünnist, Petlema laste mõrvast, karjaseist, prohvetite ennustusist jne. Sellaste jõulumängude kestus oli pikk, kuid oma ladina keele tõttu need olid vaid vähestele täieliselt arusaadavad. Üldiselt olid need oma efektsuse tõttu siiski ka laiematele hulkadele vaatamisväärsed, mis mitmekesistasid kiriklikku üksluisust.
Praegune obligatoorne jõulukuusk aga ei või uhkustada kuigi suure eaga. See tekkis esmakordselt alles 17. sajandil Saksamaal ja seda tuleb lugeda muinasaegsete kuuseokste ja -vanikute järglaseks. Kulus terve sajand, kuni kuusele lisandused küünlad. Alles 19. sajandist peale levis jõulukuuse ja -küünalde kultus kõikidesse maadesse. Küünalde kultus meenutab tahtmatult päikese kultust (küünal päikese kultusena). Kindlasti ei mõelnud jõuluküünla leiutaja päikese austamise kultusele. Võeti vaid kirikuküünlaist eeskuju. Kindlasti hoovab küünaldega jõulukuusest müstilist rahu, pühadust ja suursugusust.

Praeguste jõuludega on lahutamatu ka jõuluvana, kes on küll väikestele lastele tähtis, kuna vanemad inimesed on loobunud otseselt jõuluvanast, kuid mitte sellest traditsioonist, sest kinkide jagamine ja saamine on jõuluvana teisend. Ka see komme pole eesti päritoluga ega ole üldiselt kuigi vana. Seegi pärineb Saksamaalt ja 17. sajandist. Siin kandis ta nimetust Knecht Ruprecht. Ta eelkäijaks loeti püha Nikolaost ja Kneoht Ruprecht oli eelmise töö jätkaja — jõulude kuulutaja ja lastele maiustuste jagaja.
Meie jõulumees omas ka eelkäijaid, keda nimetati jõulukarüks, jõulusokkuks, jõuluhaneks jne. Tavaliselt oli sellane jõulusokk moonutatud kas pahupidi kasukaga või mõne muu riidega, kuid meie jõulusokk ei jaganud ande, vaid kogus neid ise, ja peamiseks kogumise objektiks olid pähklid. Nüüd on kogumine kõikjal asendatud jagamisega. Kõik kombed ja kultused on kohanenud ajaga ja maailmavaadetega, vaid üks neist on püsinud muutmatult, see on rikkalik söögilaud… 

December 22, 2009

¡¡¡Happy Equinox…

Filed under: Aikido,Iaido,Life,Love,Private,Public,Shinto — kadiphd @ 10:40 pm

Now it is your turn…

Filed under: Public,Shinto — kadiphd @ 10:25 pm

 

No real scientific proof of the existence of Jesus, sorry…

See on artikli autoril õigesti ära tabatud, et ristiusk on jõledalt silmakirjalik ideoloogia. Kurb, et inimesed ei suuda või ei viitsi sellest valede kogumist loobuda. Mõtisklege veidi kasvõi kristluse postuleeritud jumala palge üle: isane mehike, kes vaevleb skisofreenia küüsis. (Jeesuse lugulaul, mis suisa haiglasena kajastub tema variserlikus halinas ristil, kui pöördub iseenda (on ta ju jumala üks hüpostaas) poole lunimisega enda päästmisest).

Ajalool puuduvad igasugusedki tõsiteaduslikud andmed kellegi usklase Jeesuse tatsamisest maailmavallutajana Juudamaal kaks tuhat aastat tagasi. Vastuoluline ja silmakirjalik on ka ristiusklaste propageeritav maailma loomise müüt: öelge, kulla ristirahvas, miks pidi jumal looma maailma, kui ta on ju täiuslik, st tal ei ole millestki puudus? Luues maailma, omades tahtmist luua, mida veel ei olnud, oli tal sellest maailmast puudus — kuid siis ei ole ta absoluut, või teisalt — ta ei andnud endale nõrgamõistuslikult aru, mida teeb. Muud loogikat ei ole ju.

Lõpetuseks — inimkond on ilma kristluseta elanud valdava osa oma eksisteeteerimisajast ning saanud küllaldaselt kenasti hakkama. Kristlused tulevad ja lähevad, lärmavad ja hääbuvad… aegade voolus.

December 15, 2009

Religulous…

Filed under: Shinto — kadiphd @ 12:06 pm

Carl G. Jung

Filed under: Shinto — kadiphd @ 11:23 am


“To activate the unconscious means to awaken the divine, the devi, Kundalini – to begin the development of the suprapersonal within the individual in order to kindle the light of the gods. Kundalini, which is to be awakened in the sleeping Muladhara world, is the suprapersonal, the non-ego,… For this reason Kundalini is the same principal as the Soter, the Savior Serpent of the Gnostics.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Lecture 4, 26 October 1932, Notes of the Seminar, Princeton University Press, USA, 1996, Page 68/69


“You see, the Kundalini in psychological terms is that which makes you go on the greatest adventures. …It is the quest that makes life livable, and this is Kundalini; this is the divine urge.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Lecture 1, 12 October 1932, Notes of the Seminar, Princeton University Press, USA, 1996, Page 21


“Now we have to speak of Kundalini and what she is, or how she can be awakened?” Jung then explains how the awakening comes about… “by the grace of heaven, which is the Kundalini. Something in you, an urge in you, a leading spark, some incentive,… And that is the Kundalini.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Lecture 1, 12 October 1932, Notes of the Seminar, Princeton University Press, USA, 1996, Page 20


“it is most important that you should be born; you ought to come into this world- otherwise you cannot realize the self, and the purpose of this world has been missed.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Lecture 1, 19 October 1932, Notes of the Seminar, Princeton University Press, USA, 1996, Page 28/29


“the urge to realization, naturally pushes man to be himself. Given a chance to be himself, he would most certainly grow into his own form, if there were not obstacles and inhibitions of many descriptions that hinder him from becoming what he is really meant to be.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Lecture 1, 12 October 1932, Notes of the Seminar, Princeton University Press, USA, 1996, Page 4


“Sakti-Kundalini or Devi-Kundalini is a goddess. She is the female principle, the self manifesting power which surrounds the gem at the center, the gold seed, the jewel, the pearl, the egg. The Kundalini serpent is, however, also Devi-Kundalini, a chain of glittering lights, the “world bewilderer”.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Jung’s Comments in Hauer’s German Lectures. Indian Parallels 11 October 1930.
Princeton University Press, USA, 1996, Page 74.


“From the standpoint of the gods this world is less than child’s play; it is a seed in the earth, a mere potentiality. Our whole world of consciousness is only a seed of the future. And when you succeed in the awakening of Kundalini, so that she begins to move out of her mere potentiality, you necessarily start a world which is a world of eternity, totally different from our world.”

The Psychology of Kundalini Yoga, Carl Jung.
Lecture 2, 19 October 1932, Notes of the Seminar, Princeton University Press, USA, 1996, Page 26

December 13, 2009

Shark-tail soup and fortune cookies…

Filed under: Shinto — kadiphd @ 7:18 pm

ROOSTER is often seen as the original strong silent type, not unlike the Humphrey Bogart and Greto Garbo prototypes. Most people consider them quite eccentric. Sad to say, relationships with other people are often strained. They are quite moody and can be too outspoken. They are often self-centered, but can be quite brave when the situation calls for it. On the other hand, Rooster People are quite talented and capable. They are always devoted to their work and have a reputation for being the hardest of workers. Rooster People are deep thinkers and are pioneers in spirit. They can experience the greatest of joy in complete solitude. Even though often alone, they rarely experience loneliness. Instead, they enjoy their own company and feel solitude helps them in their quest after knowledge.

Shark-tail Soup and fortune cookies are among the keys to good health.

Sometimes this one walks around with its head in the cumulus clouds, higher than the stars. You see, this rooster struts around with peacock feathers and they never ever ruffle. So much arrogance can make it hard to get along with others, especially when the Rooster is also intolerant of those who are less talented and a bit slower than normal. On the other hand, the Metal Rooster is extraordinarily talented. Of all twelve Zodiac signs, this one is probably the most high-minded of them all, with a very clean line of thought. The Metal Roosters can distinguish right from wrong very clearly and it doesn’t matter which direction they pursue, they always wind up going the right way. If they confront a maze, or big problem, they will immediately see a solution because of their analytical, logical way of thinking. Through their perseverance, any hurricane becomes an orderly thing of beauty, just like that! When it’s time for romance, the male Metal Rooster has no trouble at all, love just abounds; the female has a tendency to keep to herself, making connections less freely, but lastingly when they happen.

Famous Rooster people: Suharto, Deborah Kerr, Peter Ustinov, D. H. Lawrence, John Glenn, Emperor Akihito, Yoko Ono, Eudora Welty, Bette Midler

Kadi just tried Chinese Astrology!

Kadi discovered her Chinese Astrology sign is The Metal Rooster!

Brief Description : Roosters are very smart dressers, hard workers and dreamers. They have a tendency of speaking their minds all the time which isn’t always a good thing!

Positive Traits : forthright, brave, enthusiastic, loyal, hardworking, tenacious, resilient, adventurous, meticulous, prompt, astute, well-dressed, proficient, down-to-earth, gregarious, communicative, sensible, generous, charming, ebullient and terminally witty.

Negative Traits : cranky, fussy, vain, self-involved, blindly egotistical, over-zealous, pretentious, materialistic, grabby, high-handed, cynical, mercurial, self-absorbed and quixotic as hell.

December 12, 2009

Shin

Filed under: Shinto — kadiphd @ 7:37 am

Chief priest Seihan Mori writes the year’s top kanji, “shin,”

which means “new,” at Kiyomizu Temple in Kyoto on Friday.

Next Page »

Create a free website or blog at WordPress.com.